teisipäev, 15. veebruar 2022

Kaks kilekotitooli

 Sel korral oli korralik lammutustöö. Alustasin klambrite väljasikutamisega. Keegi tarkpea, oli tapi kohad ja murdunud koha korralikult klambritega kinni toksinud. Muidugi võib olla, et see tarkpea olen ma ise olnud. Ei mäleta küll ja lihtsam on ikka kedagi teist süüdistada. 😁 Igatahes välja nad said ja tööriistaga sai pöial ka pihta. No valed töövõtted. 


Lõppviimistluse ajal tuleb püüda nüüd need augud ja kriipsukesed ära peita. Eks näis kuidas õnnestub. 

Välja said sikutatud ka naelad, millega olid kinnitatud tooli põhjad ja tooli seljatugi. Põhja küljest naelte tõmbamine oli lihtne. Naelte otsad olid põhjadel kenasti välja jäetud ja tarvis oli vasaraga neid veidi mõjutada ja siis sõrgkangiga välja tõmmata. Keerulisem oli seljatoe naeltega. Ülemise kahe naela otsad olid tagasi löödud ja kuna tegu oli korralike neljakandiliste raudnaeltega, siis nende otste kättesaamine vajas jõudu. Kätte nad sain ja nagu käsitöölisele, kellel kõike "äkki läheb kunagi vaja" kohane, leidsid naelad tööriistakohvris koha, sest äkki läheb neid tõesti kunagi tarvis.
Seda, millega uuesti põhjad ja seljatoed kinni panen, arutame ja mõtleme veel juhendajaga. Juhendaja lubas konsulteerida oma õpetajaga ka, mis tema arvab, mis võiks kõige parem ja ilusam jääda. Kuna selguski, et need toolid on käsitööna tehtud, siis võib natuke oma täiendust juurde lisada. Püüan jääda sellega tooli ajastusse.
Naelad välja tõmmatud, algas toolidetailide tappidest lahti koputamine. Oli detaile, mis tulid lihtsalt lahti ja oli detaile, mis jäidki kinni. 
Nüüd algas salakeele kirjutamine. Tapid said peale märked nagu PTÜK I või VEAK II. Need siis märgistavad detaili asukohta toolis. Püüdsin pingsalt meeles pidada kumb on parem pool, kumb vasak ja ka seda, et kõik detailid saaksid märgistuse peale. No loodan, et ikka kõik said.
Salakeele kodeering:
P-parem
V-vasak
T-tagumine
E-esimene
K-külg
A-alumine
Ü-ülemine
S-sisekülg
O-ots
Märkisin kõik peale vaadatuna tooli eest ja püsti asendis. Märgid said välimisele küljele. Mõnele detailile said lisaks juurde märgitud ka nooled.

Oli kohti, kus murdus mõni tüübel ära või tuli kild lahti.
Tüübel sai kitsa peitliga põhjani välja uuristatud. See tüübel oli aeg päris pudiks teinud.
















Kui võimalik oli, siis parandasin puiduliimiga lahti tulnud killu kohe. Siis jõuab järgmiseks korraks ilusti ära kuivada.
Need pisidetailid, mida koheselt kinni ei saanud panna, said juurde märgistuse A,B ja C- sama märgistus ka kohale, kuhu see detail läheb. Märgistuse said üks tüübel ja paar kiilukest, mis olid tooli tegemise ajal tappide tihendamiseks vahele pandud.













Koht, kust oli kild lahti. Pärast liimimist.

















Tekkinud hunnikud

Enne kotti panekut said toolidetailid omakorda veel maalriteibiga kokku seotud, et ei tekiks võimalust kahe tooli detailide segamini minekuks. Ja nii sai kahest logust toolist kaks kilekotitooli.

Selle korra töövahendid:


Aega kulus kahe tooli lahti võtmiseks 3 ja pool tundi.
Nüüd jäi kodutööks toolidetailide lihvimine. Järgmisel korral teeme vineeri parandused ning alustame tooli kokku liimimist. 

reede, 11. veebruar 2022

Kahe tooli lugu

 Urvaste seltsimaja naiste eestvedamisel käivitus selle aasta alguses restaureerimiskoolituse projekt. Sellist projekti ja väljakutset olen oodanud juba tükk aega. Maja ostuga saime kaasa ka üksjagu mööblit, sealhulgas kaks mustrilise vineerpõhjaga tooli, mis vajavad natuke kõpitsemist. Toolid on tappidest lahti ja ei taha kuidagi koos püsida. Jah, võiks osta täiesti uued toolid, aga mulle meeldivad looga asjad ja veel põnevamaks teeb asja see, et saan asjadele lisada ka oma loo.

Algselt arvasin, et tegu on Luterma tooliga, kuid juhendajale saadetud foto põhjal pakkus ta, et tooli põhi võib olla ostetud ja kohalik meister on tooli teinud.
Kui mõtlema hakata, siis maja ostes kohalikud rääkisid, et vanaperemees oli puutöö tegija. Mingisugune mööblikataloog on ka vanast perest majja jäänud. Püüan teha ühe külaskäigu meile maja müünute juurde, et uurida vanaperemehe kohta tausta ja tegelikult tahaks rohkem teada ka meie maja lugu.
Toolid enne restaureerimist näevad välja määrdunud. Eks proovisime neid juba varem omatarkusega kasutuskõlblikeks teha, aga seda nurgikute ja klambritega. Eks näis, kuidas õnnestub see karm kohtlemine heastada.
Nüüd tuleb terve rodu pilte, millised toolid enne taastamist välja näevad.









Esimeseks ülesandeks oli tool puhtaks pesta. Keemiat ei tohtinud kasutada. Ainult vee ja niiske nuustikuga ning seejärel ära kuivatada.
Selle korra töövahendid:

Nuustikuga üle käies oli koheselt näha kultuurikihi paksus.
Peale pesu on toolid juba tükk maad säravamad.



Kahe tooli pesemisele kulus aega kokku 1 tund ja 35 minutit. (mustem tool 50 min, puhtam 45)
Nüüd ootan pühapäeva ja juhendajalt järgmisi juhiseid.